TABELINUS

Tabelinus
13. sajand - u. 1221
Muistne vabadusvõitlus puudutas Virumaad esimest korda 1217. a. algul. Riialaste korraldatud sõjakäigul Järvamaale jõudis osa mehi rüüstamas käia ka Virumaa lääneosas. Sügisel 1219, kui sõja algusest oli möödas 11 aastat, langes Virumaa juba plaanikindla rünnaku alla. Retke initsiaatoreiks olid Võnnu orduvennad eesotsas oma provintsiaalmeistri Rudolfiga, kaasa kutsuti piiskopimehed, Toreida foogt Gerhard liivlaste ja lätlastega, teel võeti ühes sakalasi ja ugalasi, teejuhtidena järvalasi. Järva kaudu Pandivere kõrgustikule jõudnud väele avanes pilt, mille kroonik pani kirja palju tsiteeritud sõnadega: "Virumaa on viljakas ja väga ilus ning oma väljade tasasuse tõttu avar maa."
Vaenuvägi jagari mitmesse ossa. Sakslaste kogunemiskohaks määrati Tõrma küla Tarvanpea (Rakvere) linnuse lähedal. Kui röövtegevus oli kestnud juba 5 päeva, tulid sinna Rudolfi ja tema kaaslaste (kelle hulgas üks tähtsamaid oli kroonik Läti Henrik) juurde Virumaa kihelkondade vanemad, kes olid nõus rahu tegema ja ristiusku vastu võtma. Üks nendest oli Kyriawanus (nii kroonikas, kirjanduses mitmesugusel lihtsustatud kujul, näit. Kirjavan), kellel öeldakse olnud seni paha jumal ja mees ise väga õnnetu kogu oma tegevuses. Nüüd ta ristiti - kroonik ütleb: meie ristisime - ja pärast seda saanud ta väga õnnelikuks inimeseks.
Veelgi tähelepanuväärsem on teine nimeliselt märgitud vanem - Tabelin(us), kes kroonika sõnul oli juba kunagi varem Ojamaal "meie omade" poolt ristitud (quondam a nostris in Gothlandia baptizatus). Ristimine Ojamaal tõendab, et Läänemere tähtsaima kaubanduskeskusega oli peale Saaremaa ja rannikuäärsete piirkondade sidemed ka üsna sügaval sisemaal. Millal täpsemalt Tabelinuse ristimine oli toimunud, kas juba enne Eesti-vastase ristisõja algust või selle ajal, jääb teadmata, krooniku sõnastus viitab siiski pigem kaugemale möödanikule. Ristijaks igatahes olnud saksa vaimulikud, võib arvata, et Riia piiskopi preestrid, Henriku ametivennad.
1219. a. sõjakäigu lõpul on sakslased pantvange võtnud kõigist Virumaa viiest kihelkonnast ja pöördunud siis tagasi Liivimaale. Neile on järgnenud viis vanemat viiest kihelkonnast ja need on Riias ristitud. Sõnaselgelt pole öeldud, et nende hulgas oli ka Tabelinus, kui aga siiski, siis tähendas see tema uut ristimist, rõhutamaks poliitilist allutamist.
Teist korda esineb Tabelinuse nimi kroonikas 1220, kui Soomest pärit preester Petrus Kaikewalde ja Läti Henrik võtsid ette ulatuslikuma ristimisteekonna. Liikudes edasi Vaigast, kus viimane peatus oli Riole (Ripuka) linnuses, jõudsid ristijad esimesse Virumaa kihelkonda (provincia, esineb kroonikas mitmes tähenduses), mida kutsuti Pudiviru ja mille vanem oligi Tabelinus. Ristitud olevat kõik inimesed 14 külast koos vanemaga (viimane siis juba teist või kolmandat korda). Edasi teab aga kroonik, et ristiusu vastuvõtmine riialastelt ja poja andmine mõõgavendadele pandiks on Tabelinusele läinud kalliks maksma - karistuseks selle eest on taanlased ta hiljem (postmodum) üles poonud. Millal nimelt, pole jällegi teada. Võimalik oli Tabelinuse hukkamine juba 1220, kui taanlased sundisid virulasi oma "sõna ja võimu" tunnistama, või siis järgmisel aastal, kui nad poosid Tallinna piiramisel saarlastega liitunud või muidu saarlasi toetanud Revala, Harju ja Viru vanemad. Kroonika valmimise ajaks (vastav peatükk on kirjutatud 1225-26) oli Tabelinus igatahes surnud.
Tabelinuse nime kohtame kroonikas siiski veel 1226, kui Virumaale jõudis paavsti legaat Modena piiskop Wilhelm (lad. Guillelmus, it. Guglielmo). Kõige tähtsamad kohtumised on legaadil olnud Tarvanpeal, kus tehti rahu taanlaste ja sakslaste vahel ning siis eestlastega, seejärel mindi aga "Tabelinuse provintsi", kuhu tulid kokku kõik Virumaa vanemad. Viimased võeti paavsti otsevõimu alla ja nende seast määrati vanemad ja kohtunikud, s.t. rajati uus valitsemiskord vanadel alustel. Eestlaste seisukohalt oli see tollal parim lahendus, mis ei jäänud aga kahjuks püsima.
Kogunemine Pudivirus lubaba oletada, et seal olid vanemad varemgi maakonna asjade arutamiseks kokku tulnud ja et tegemist oli tunnustatud poliitilise keskusega. tabelinuse isik võis kõiges selles oma osa etendada, piirkonna nimetamine tema nimega veel pärast surma osutab ilmselt laialdasele tuntusele ja mõjuvõimule.
Pudiviru (s.t. Väike-Viru) nimi on teada kroonikast, "Taani hindamisraamatu" suures Eestimaa nimistus seda ei ole. Küll ei jäta nimistu lähem vaatlus kahtlust, et Pudiviru oli suure Lemmu (Lemmun, Laemund) muinaskihelkonna omaette seisev lõunaosa, millest ristiusustamise järel sai Simuna kirikukihelkond. "Taani hindamisraamatu" järgi kuulusid sinna Selli (5 adramaad), Hirla (12), Avanduse (10), Villakvere (6), Emumäe (10), Koila (12), Väike-Tammiku (8), Kärsa (2), Salla (15), Kägunurme (12), Kadiküla (3), Tammiku (21), Lasinurme (17), Avispea (8), Paasvere (23) ja Katku (-), kokku 16 küla 164 adramaaga. On oletatud, et Avispeale ja Paasverre Läti Henrik ei jõudnud, seega sobiks tema poolt esitatud külade arv (14) täpselt "Hindamisraamatu" andmetega.
Pudiviru tuumikuks võib pidada piirkonna keskosas asunud kaht Tammiku küla, "Taani hindamisraamatus" mõlemad Tamicas nime all. Kirjanduses on viidatud Tammikule kui võimalikule Tabelinuse elukohale, mis muidugi on vaid pelk oletus. Samuti pole mingit allikalist põhjendust siduda Tabelinuse peret Tammiku maa-aluse kalmistuga nn. Kolgata ehk Pääluumäel, mis on dateeritud 12. sajandi teise poolde.
Ilukirjandusliku kujutluspildi on Tabelinuse elust ja tegevusest andnud Ain Kalmus (Evald Mänd) oma romaanides "Jumalad lahkuvad maalt (1956, 1996) ja "Toone tuuled üle Maa" (1958, 1997). Triloogia kolmanda osa "Koju enne õhtut" (1964) peategelaseks on Tabelinuse poeg. Kirjandusteadlane Endel Nirk on lisaks Tabelinuse kaasuse rekonstruktsioonikatsele kirjutanud dramaatilise lugulaulu "Tabelinus" ("Loomingu Raamatukogu 1990, nr. 47).
Tabelinuse nimi on kroonikas iga kord kirjutatud erinevalt: Thabelinus, Tabelino (abl.), Tabellini (gen.). Eelistada tuleks seega nimekuju Tabelinus. Ladinapärase lõpu -us võib ka ära jätta, siiski tuleb arvestada võimalust, et selle asemel võis olla mingi teine täht (näit. Tabeline).
Sulev Vahtre