Löömakraam

Vähehaaval on kogunenud kraami,millega teisi muhklikuks koputada ja tihti endalegi siniseid vorpe korjata. Erinevate ajastute tarbeks on valminud pisut erinev varustus.
Viikingiaegne komplekt kuhu kuuluvad ümarkilp, kiiver, nui, sõjakirves ja võitlusnuga. Lisanduma peaks veel oda.

Rauatöö

Mis kolksumist ja koppimist sealt garaazhist kostab? Rauatöö. Raud oli see, mis meeste päid muinasajal kaitses. Kui tegeleda mõningal määral muistse mõõgavõitlusega ,tuleb eneselgi mõelda sellele ,et peanupp väga muhklikuks ,või veel hullem- auklikuks ei kuluks. Seetõttu sai olemasolevad metallivarud ja sobivad tööriistad käiku lastud ning eeskujuks  võetud 7.-8. saj Gotlandi (Broa) kiivrileid. Toorikuks on Punaarmee 1938 a. kiiver, millelt eemaldatud laienevad servad ja kiil . Tulemus sai mõnevõrra teistsugune ,kui orginaalleid aga  täielikust autentsusest sai loobutud turvalisuse huvides. Küljelt sai kaotatud kaitsvad metall-liistud ja asendatud põseplaatidega. "Prillide" äärt sai pistut laiendatud. Tulemas sai igati hea.Kiiver on lahingutes ära proovitud  ja kaitseb pead küll.

Hetkel värskelt valminud kiiver. Eeskujuks sai võetud 12.-13. sajandi varajane pottkiiver ,mis ristisõdijate pead kaitses. Tehnoloogiiliselt on seda kiivrit palju lihtsam teha kui eelmist. Natuke peamurdmist ja pusimist pakkus kiivrilae valmistamine ja üsna tülikas neetimine. Aga keskaja ürituste tarbeks sai see kiivriprojekt ette võetud. Sisse sai tehtud timmitav nahksisu ja ära peidetud väheke mitteautentset kraami pehmenduseks. Kuklaossa tuleb veel kinnitada rõngaskude.Ehk õnnestub kiiver ja lahingus järele proovida,peale mida saab alles õige hinnangu anda.