Matk Äntu Punamäel

24.august 2012. a.  Päike. Ammu on käärinud peas mõte ära käia paigas , mille järgi meie klubi oma nime sai. Äntu Punamägi –muinaseestlaste Agelinde. Asub teine keset pehmet lodumaastiku piiratuna ühest ojast ja väiksest jõest. Matkarada algab üsna suure tee äärest. Alguses üsna tavaline võsane segametsaga palistatud rada viib piki teed tundmatusse. Ootamatult katkestab raja kiirevooluline oja koolmekohaga, mis mööda laudpurret tuleb ületada. Paratamatult tekib ümbrust vaadates mõte-kus siin see mägi on? Olles oja ületanud hakkab maapind vähehaaval tõusma. Sarapuudest ja kuuseokstest oksatunnel viib aina ülespoole. Juba on märgata mäenõlvu, mis aina kõrgemaks ja järsemaks muutuvad. Ümberringi kasvavad suured põliskuused ,mis lisavad kohale väärikust ja ürgset aupaklikust. Jämedad murdunud tüved annavad aimu ligipääsmatusest ja kuuselõhnaline niiske mets tekitab veidra enesetunde. Mägi võtab vastu oma aimatavate vallidega ja vallikraavidega ,millele on üsna põnev kujutada 1000 a tagust linnust. Mäenõlvad on järsud ja ligipääsmatud ka praegu, järsaku põhja pole peaaegu nähagi. Inimtegevusest annab märku korrastatud laagriplats . Mägi seisab täies hiilguses ja võimsuses ning äratab aukartust. Muistset hingust on selles paigas ja salapära. Vaikust katkestab rähni kõva kloppimine vastu suurt kuivand kuusetüve nagu nõuaks andi. Leivaviil oksa külge torgatud ja mäevaimu hea nime eest tänatud lahkume väikese seltskonnaga sellest muistsest kohast. Veel enne lõppu tabab meid tugev vihmahoog mis mõtted selgeks peseb ja reaalsusesse tagasi toob. Me tuleme veel siia tagasi. Pilte siin.

Kiruvere Muinaslaager 2012

5.-8. juuli 2012 Kiruvere Muinaslaager

Selle suve pikim ja suurem üritus oli Kiruvere Muinaslaager Paunküla veehoidla kaldal. Neli päeva täis tegevust, päikest, lõkkesuitsu ja suviseid vihmahooge. Aga üritus oli seda väärt, et seda kõike taluda. Agelinde klubist olid kohal Lemmu, Susa ja sõbrad Eedu, Kairo, Liiwi ja Vanakaru.
Poisid olid tublid ja tegid hoolsalt tööd, et Agelinde laagriplats toimiks. Tublid! Vanakarul oli väga hea muinasehete läbimüük eelkõige väga soodsa asukoha pärast. Kiruvere korraldajad andsid meie kasutususes oleva platsi klubile, ehk muinasühiskonna korralduse kohaselt oleme maaomanikud ja saame kärajatel sõna sekka öelda. Nüüd tulebki platsi väheke kohendada ja paremini välja ehitada. Susa ja Liiwi hoolitsesid ka seekord kõhutäite eest, mis olid päris toitvad ja rammusad. Ise seekord võitlema eriti ei kippunud,küll sai aga ühtteist järgmiseks ürituseks meelde jäetud ja kõrvataha pandud. Üldjoontes läks üritus korda. Kiruvere rahva jaoks oli kõige suurem sündmus viikingilaeva vettelaskmine ja nime panek. "Äge" on ilus ja sobiv nimi ühele sõjalaevale küll. Laupäeva õhtune vihmahoog ei suutnud peomeeleolu rikkuda ja muinaspidu kestis hiliste öötundideni. Sööki ja mõdu voolas ojadena.Pärast selliseid üritusi on raske kohaneda tavaeluga, mistõttu on alati tahtmine võimalikult kiiresti tagasi minna. Tänud korraldajatele ja kõigile vahvatele muinasinimestele. Susa pildid ka vaatamiseks.