Mütsindus ja müügijutt

Vastupidiselt eelnevatele lubadustele on jällegi kirjutamiste vahele jäänud pikemad augud. Nüüd parandan siiski olukorda ja teen ühe piltidega postituse- lisaks uute asjade näitamisele ka väike kõrvalmõte- nimelt on kõik siin postituses esinevad asjad müügiks. Mind on ilmselgelt tabanud mingi mütside nõelumise hoog, seega on selles postituses enamus ruumi mütside päralt- samas vaadates saabuvaid külmi ilmu võib paljudel puudus olla just heast soojast nõeltehnikas mütsist.

Kui mõni ese tekitab huvi või on soovi tellida mõnda teistsugust kõlavööd või nõeltehnikas mütsi-sokke-kindaid, siis kirjutage monkeyfm@gmail.com, saab täpsemalt arutada.

Kokku tegin ühest mõnusast hallist villase lõnga tokist neli mütsi. Üleval pildil on näha neist kaks suuremat. Need kaks mütsi võiksid sobida peaümbermõõdule 58-62 cm, natuke nad ka venivad. Erinev on sügavus (või kõrgus, kuidas parasjagu nimetada- ehk siis kaugus äärest tipuni)- suurema (ehk vasakpoolse) mütsi sügavus on u 24 cm ja veidi väiksema (ehk parempoolse) sügavus on u 22 cm. Suurem ulatub suurema peaga mehel, kelle peaümbermõõt on u 58 cm, isegi üle silmade, niiet on päris-päris suur.

Ühe mütsi hind on 20 eur.

Sellel pildil on näha kaks hallist lõngast tehtud väiksemat mütsi. Mõlemad võiksid sobida peaümbermõõdule 56-60 cm, kuid venivad natuke. Erinevus on, nagu eelmise kahe puhul, sügavuses. Natuke suurema (vasakpoolse) sügavus on u 20 cm ning väiksema (parempoolse) sügavus u 18 cm.

Ühe mütsi hind on samuti 20 eur.

Õnnestunud vanutamisest on alles jäänud vaid üks müts- tehtud Jõgeva hallist 3-kordsest lõngast, enam-vähem viimastest keradest. Müts sobib peaümbermõõdule 54-56 cm ja sügavus on 20 cm. Müts on väga soe, peab hästi vihma ja tuult ja on kaunistatud arhailises 2-lõnga-kõlas tehnikas tehtud kõlapaelaga.

Mütsi hind 25 eur.

Kahte tooni valgest lõngast ning taimedega värvitud kõlapaelaga ääristatud müts ootab juba mõnda aega muinaskirstus uut omanikku. Minu arvates mõnusad looduslähedased värvid ja istub hästi peas. Sobib peaümbermõõdule 56-58 cm ning sügavus on u 21 cm. 

Mütsi hind 25 eur.

Varemgi on siin blogis piltide seas olnud kaks veidi liialt vanutamise protsessis liiga saanud mütsi. Ehk on samas mõni väike ilmakodanik, kes nende abil õnnelikuks saaks. Väga soojad ja mõnusad, aga nagu ikka vanutatud asjade puhul, ei veni peaaegu üldse. Nad on enam-vähem ühesuurused, sobivad vast peaümbermõõdule u 40 cm ja sügavus on neil u 18 cm, 

Omanikku ootab ka üks 336 cm pikkune ja 3,5 cm laiune kõlavöö, taimedega värvitud lõngadest ning muidu mõnus. Hinnaks 30 eur.

Hetkel rohkem põnevaid ja uusi asju muinaskirstust välja kaevata ei suutnud- ehk on vahe järgmise postitusega veidi väiksem ning leian muu kiire elu kõrvalt aega ka blogisse oma muinastegemistest kirjutada. Võiks ju ette võtta ja suvistest tegemistest ka veidi kirjutada... Agelinde kodukalt võib muidugi leida teatud ülevaate meie tegemistest ja ka minu tegemistest, kuid tore oleks ju, kui ka see pesa välja ei sureks.

Matk Äntu Punamäel

24.august 2012. a.  Päike. Ammu on käärinud peas mõte ära käia paigas , mille järgi meie klubi oma nime sai. Äntu Punamägi –muinaseestlaste Agelinde. Asub teine keset pehmet lodumaastiku piiratuna ühest ojast ja väiksest jõest. Matkarada algab üsna suure tee äärest. Alguses üsna tavaline võsane segametsaga palistatud rada viib piki teed tundmatusse. Ootamatult katkestab raja kiirevooluline oja koolmekohaga, mis mööda laudpurret tuleb ületada. Paratamatult tekib ümbrust vaadates mõte-kus siin see mägi on? Olles oja ületanud hakkab maapind vähehaaval tõusma. Sarapuudest ja kuuseokstest oksatunnel viib aina ülespoole. Juba on märgata mäenõlvu, mis aina kõrgemaks ja järsemaks muutuvad. Ümberringi kasvavad suured põliskuused ,mis lisavad kohale väärikust ja ürgset aupaklikust. Jämedad murdunud tüved annavad aimu ligipääsmatusest ja kuuselõhnaline niiske mets tekitab veidra enesetunde. Mägi võtab vastu oma aimatavate vallidega ja vallikraavidega ,millele on üsna põnev kujutada 1000 a tagust linnust. Mäenõlvad on järsud ja ligipääsmatud ka praegu, järsaku põhja pole peaaegu nähagi. Inimtegevusest annab märku korrastatud laagriplats . Mägi seisab täies hiilguses ja võimsuses ning äratab aukartust. Muistset hingust on selles paigas ja salapära. Vaikust katkestab rähni kõva kloppimine vastu suurt kuivand kuusetüve nagu nõuaks andi. Leivaviil oksa külge torgatud ja mäevaimu hea nime eest tänatud lahkume väikese seltskonnaga sellest muistsest kohast. Veel enne lõppu tabab meid tugev vihmahoog mis mõtted selgeks peseb ja reaalsusesse tagasi toob. Me tuleme veel siia tagasi. Pilte siin.

Kiruvere Muinaslaager 2012

5.-8. juuli 2012 Kiruvere Muinaslaager

Selle suve pikim ja suurem üritus oli Kiruvere Muinaslaager Paunküla veehoidla kaldal. Neli päeva täis tegevust, päikest, lõkkesuitsu ja suviseid vihmahooge. Aga üritus oli seda väärt, et seda kõike taluda. Agelinde klubist olid kohal Lemmu, Susa ja sõbrad Eedu, Kairo, Liiwi ja Vanakaru.
Poisid olid tublid ja tegid hoolsalt tööd, et Agelinde laagriplats toimiks. Tublid! Vanakarul oli väga hea muinasehete läbimüük eelkõige väga soodsa asukoha pärast. Kiruvere korraldajad andsid meie kasutususes oleva platsi klubile, ehk muinasühiskonna korralduse kohaselt oleme maaomanikud ja saame kärajatel sõna sekka öelda. Nüüd tulebki platsi väheke kohendada ja paremini välja ehitada. Susa ja Liiwi hoolitsesid ka seekord kõhutäite eest, mis olid päris toitvad ja rammusad. Ise seekord võitlema eriti ei kippunud,küll sai aga ühtteist järgmiseks ürituseks meelde jäetud ja kõrvataha pandud. Üldjoontes läks üritus korda. Kiruvere rahva jaoks oli kõige suurem sündmus viikingilaeva vettelaskmine ja nime panek. "Äge" on ilus ja sobiv nimi ühele sõjalaevale küll. Laupäeva õhtune vihmahoog ei suutnud peomeeleolu rikkuda ja muinaspidu kestis hiliste öötundideni. Sööki ja mõdu voolas ojadena.Pärast selliseid üritusi on raske kohaneda tavaeluga, mistõttu on alati tahtmine võimalikult kiiresti tagasi minna. Tänud korraldajatele ja kõigile vahvatele muinasinimestele. Susa pildid ka vaatamiseks.

Jüriöö Kassinurmes 2012

Talvisest veebruarist on saanud kena kevadine aprill. Nagu aprillis tavaks toimub Kassinurmes igaaastane Jüriöö nimeline ettevõtmine. Nii ka sel korral sai kohal oldud. Agelinde klubist olid kohal veel Susa ja Kaspar. Susa tegeles Vanakaru Valukoja toodangu müügiga ja Kaspar rollimängu ettevalmistamisega. Ise olin järjekordselt võitluskraami kaasa vedanud ,et peale turniiri massilahingust osa võtta. Nii saigi siis kevadpäikese lõõsas natuke lahingut peetud. Tulemusega sai ainult rahule jääda ,sai ennast kenasti välja elatud ja väga palju pihta ei löödutki.Õhtupoole sai alguse suur Jüriöö teemaline rollimäng.Linnuselahingu ajaks tuli endal kollane vest selga ajada ja lahingut tähelepanelikult kohtunikuna jälgida. Sai palju karjutud ja lahingut seisma pandud aga see eest jäid väikestel tulihingelistel võitlejatel vigastused tulemata. Suur lahing lõppes umbes kella 23.30 ajal. Pikast päevast väsinuna tiksusime kodu poole vaid mõte soojast saunast ja pehmest küljealusest hoidsid mõtted virged. Mõni väiksem võitleja loeb juba allesjäänud päevi järgmise lööminguni.Võibolla suurem ka!

Viikingite talvelaager Saulas

10.-12. veebruar Toimus Viikingitekülas talvelaager,mida seekord korraldas Karmus ja Tantsivate Rebaste gild. Osaletud sai laupäevasel päeval koos Agelinde rahvaga. Talvelaager oligi meie uue klubi esimene ametlik väljaskäimine. Mõnusat rahvast oli palju koos nii lähedalt ja kaugelt. Laupäevane päev oli kõige tegevuserohkem ja seepärast sai ise ka lahingus osaletud ja kaasa löödud Seajahi teatevõistluses,milles Agelinde jäi kolmandale kohale. Toimus ka omavalmistatud jookide võistlus,mille võitis ülekaalukalt õunavein.Lõppkokkuvõttes läks päev kenasti korda ja saab vaid loota et üritus toimub ka järgmisel aastal . Tänud korraldajatele ja osalistele.

Möödunud on tükk aega viimasest postitusest. Kahjuks suve lõpus ütles mu fotokas üles, niiet viimasel ajal tehtud asjadest ei ole pilti saanud teha- seega pole olnud ka ideed kirjutada. Nüüd aga mõtlesin, et oleks ju ometi ilus kirjutada ka siia viimase aja sündmustest muinasmaastikul.
Tarbatust lahkusin juba sügisel mitmel põhjusel, 17. novembril 2011 lõime Eloga uue MTÜ Agelinde, kus on liikmeks ka Lemmu, Kaspar ja Egge. Koostööd teeme paljude toredate inimestega, peamiseks tegevuseks saab loodetavasti töötubade korraldamine, aga eks teeme muudki. Meil on ka tore ilusate talviste piltidega kodulehekülg. Kodulehe loomine võttis veidi aega ja eks tegemist jätkub seal veelgi, aga mingit aimu meie tegemistest sealt juba saab.
Veebruari alguses toimus Viikingite Külas ka muinasrahva talvelaager, kus käisime toreda seltskonnaga aega veetmas, mängisime vahvaid mänge ja ajasime juttu, tegime ilusaid pilte ja nautisime mõnusat talveilma. Üks kena pildike ka siin:

Vasakult alates pildil Egge, Liiwi, Lemmu, mina, Kaspar ja Elo.

Hetkel ei oskagi väga midagi muud kirjutada. Olen teinud kõvasti käsitööd, viimase kolme nädalaga kolm paari nõelsokke, lisaks suvel mitmed kõlavööd ja veel palju asju, aga nagu mainisin, siis fotoka katki minemise tõttu pole saanud siia pilte üles panna- ehk õnnestub mingil hetkel endale uus aparaat saada ja siis aktiivsemalt siia postitusi teha. Üritan ka ilma fotokata end parandada ja kirjutada rohkem enda muinastegevustest ja üldiselt muinasmaastikul toimuvast.

Kevad ja suvi tulekul, üritused ees ja palju põnevaid asju tulemas. Mõnusat kevadeootust teile!

Tagasi vaadates.

Käes on uus aasta. Paras aeg on vaadata tagasi ,mis toimus eelmisel ja mis on tulemas sellel alanud aastal.
Eelmine aasta väga sündmuste rohke ei  olnud,seda pigem mitte ürituste vähesuse tõttu vaid pigem oma aja piiratuse pärast. Küll aga sai natuke muinasvarustust täiendatud ,et käesoleval aastal rohkem kaasa lüüa saaks.Aasta lõpp oli muutuste aeg. Erinevatel põhjusel sai lahkutud toredast Tarbatu klubist ,millesse kuulumine oli minu jaoks oluline just seetõttu ,et tekkisid uued tutvused ja võimalused taaskehastusmaastikul edasiliikumiseks. Seetõttu tekkiski eriline side inimestegrupiga ,kes ennast Agelinde`ks kutsuvad. Esimene ühine väljasõit toimubki Viikingite talvelaagrisse Saulas. Kui ma talvelaagrite korraldamist  alustasin 2006 aastal siis leidis see üritus oma koha väikesel taaskehastusmaastikul. Hea meel on selle üle ,et laagri idee seeme läks kenasti kasvama ja sellel aastal korraldab laagrit juba Karmus ja seda juba suuremana kui eelnevad. Edu talle! Kindlasti on plaanis kevadel käia ära Lätis Cesises,osa võtta Kiruvere muinaslaagrist  ja ehk mõnel suvelõpu üritusel ka kaasa lüüa. Aasta on alanud paljulubavalt ,ehk läheb nii ka edaspidi.