Tarbatu töötoad vanas Greifi trükihoones asuvas Noor-Eesti Loomekeskuse ruumides on kenasti hoo sisse saanud. Juba on toimunud kaks nõeltehnika töötuba ja üks kõlatehnika töötuba. Nõeltehnika kohta saab lugeda Elo blogist. Nõeltehnika pildid on üleval töötubade fotoalbumis, kuid kõlatehnika töötuppa unustasin ma tõelise udupeana fotoka kaasa võtta, niiet kahjuks jäid mõned suurepärased pildid tegemata. Järgmine kord parandan ennast kindlasti ja üritan mitte suure jooksu pealt asju maha unustada.
Kõlatehnika töötuba toimus sel kolmapäeval, 24. novembril. Kohale tuli 7 inimest ja nagu juba vaikselt tavaks hakkab kujunema, oli seltskond väga tore ja õhkkond hubane ning mõnus. Hoolimata Kastani suure saali kajavast tühjusest ja vähesest kõledusest on siiani värvilised lõngad ning naeratavad näod suutnud meid rõõmsaks ja positiivseks teha ning pärast töötubasid olen olnud mõnusast positiivsest energiast laetud. Õpetamas olime Liiwiga kahekesi, Elo pidi natuke pärast algust ära minema. Stuart ja Diana tulid ka meile seltsi ning jagasid väheke õpetussõnu ning ajasid niisama juttu. Algatuseks rääkis Liiwi veidi kõlatehnika ajaloost, seletas ära kõlade üles panemise põhimõtted ja näitas kaasavõetud paelu ja vöid. Siis läks lõngade mõõtmiseks ja üle ruumi võis näha kummalist tantsu harrastavaid inimesi, kelle käsi ehtis värviline lõngavihk.
Lõngad said mõõdetud ning ka kõladesse panemise suur müsteerium lahendatud. Tükk mõistatamist oli kaldkriipsudega, et mis pidi see lõng nüüd õigupoolest sinna kõlasse siis minema peab. Aga ka see ei olnud ületamatu takistus ja lõpuks võid näha rõõmsate nägudega inimesi, kellel olid kõlad lõngatatud ja huvi polnud veel raugenud. Sidusime Liiwiga nad kinni, küll toolide ja radikate külge, näitasime paar esimest liigutust ette, andsime kaasa paar juhendavat sõna ja siis said agarad õppurid juba ise katsetama hakata. Kõlad keerlesid ühele ja teisele poole, nühkisid mööda lõnga, leidus ka väiksemaid apsakaid, aga kõik sai parandatud. Vaikselt hakkasid tekkima ilusad paelad ja kohe hea oli näha, kuidas rõõmsad olid nii tegijad kui ka juhendajad, et asi ilusti jooksma hakkas.
Mustriks oli esialgu lihtne nooleotsa muster ning kokku 10 kõla inimese kohta. Liiwil, minul ja Elol oli kaasas ka hunnik omatehtud paelu, mida kõik uudistada said ning Liiwi oli kaasa võtnud oma targad raamatud. Kui töötuba läbi sai, olin küll väsinud, aga hinges valitses suur-suur soov öö läbi kõlatada. See jäi siiski tegemata, kuna leidsin, et väheke puhkust kuluks ära. Eile jäi aga loeng ära ning saingi õndsalt terve päeva kõlatada- sain valmis ühe kolmemeetrise vöö jooksva koera mustriga, mis mul pole siiani kordagi veel välja tulnud. Olin enda üle uhke ja panin õhtul kohe ka uue vöö üles, valge ja siniste toonidega, selline karge talvine vöö, vastavalt väljas valitsevale ilmale.
Järgmine töötuba saab toimuma detsembri alguse poole, ehk kapuutsi töötuba. Üritan edaspidi tublim olla ja oma muinasblogi ka tihemini uuendada tarbatu töötubadega seoses. Nüüd on mõned uued kõlapaelad ja nõeltehnikas asjad ka valminud ja peangi end lähiajal fotokaga õue vedama, et neist ilusa valge lume taustal pilti teha. Talv on parim aeg villase lõngaga möllamiseks, kohe ei saa kuidagi kõlasid või nõela unarusse jätta...
