Susa vammusemaraton

Kisendav vajadus uue vammuse (gambesoni) järele ja pikk pealekäimine õmblemise osas, põhjustas Susale vammuseõmblemise "maratoni". Vana vammus, mis oli minu  esimene katsetus, ei olnud just kõige õnnestunum. Küll aga andis see aimu uue vammuse õmblemise töömahust. Materjalideks valisime paksema halli villase kanga, voodriks sai linase-puuvillase segu kangas ja polsterduseks sai valitud paksem villasesegune vatiin, mida panime lausa kaks kihti. Rohkelt mõõtmist, palju traageldamist ja üksagu teppimist oleks õmblusmasina äärepealt untsu keeranud. Kulus rohkelt nõelu ja töötunde. Enamus õmblusi tegi Susa siiski käsitsi, sest masinaga ei olnud võimalik nii paksu asja õmmelda.Vammus valmis järkjärgult ja oli palju kirumist  valusate sõrmede üle, kuid tulemus oli ootuspärane. Hõlmade kinnituseks sai valitud rihmkinnitus, mille tarbeks sai valatud pandlad. Kaenlaaugu kohad sai jäetud avatuks, sest aktiivsemal liigutamisel peab kuidagi õhk vammuse all liikuma. Kokkuvõtteks olime mõlemad rahul, mina vammuse üle ja Susa selle üle, et see "maraton" ükskord läbi sai. Nüüd jääb vammus veel lahingus järele proovida.

Sügisesed nokitsemised.

Pikad ja pimedad sügisõhtud ja lühikesed päevad panevad käed sügelema, mistõttu hakkab sõrmede vahel igasugust põnevat kraami valmima. Ammu kogutud ja niisama seisnud materjalidest saab kenasti vajaminevaid põnevaid muinasasju valmistada. Nii läksid käiku teraslatt,messingplekk ,põdrasarv ja taimparknahk. Tulemuseks olid võitlusnoad ja korralikud nahast tuped, mis messingplekiga kaunistatud. Tegemist on nüristatud relvadega, mida saab kasutada muinasvõitluses , kuid kõlbab ka edvistamiseks vööl kanda.

Kiruvere Muinaslaagris 2014

No mis sa siin ikka oskad kirjutada. Ilmaga vedas. Enne laagrit oli tüüpiline Eestimaa suvi, kus juunis tuli isegi lund. Kiruvere muinaslaagri ajaks oli ilm paranenud ja oli esimene soe nädalavahetus. Kiruvere laager oli sellel aastal rahvaarvu poolest  pisut vähemaarvulisem, kuid tore sellegipoolest. Ka Agelinde rahvas oli väikeses koosseisus kohal. Oma elu esimese telkimisega sai hakkama ka sel hetkel 6 kuune Teele. Üritused toimusid sujuvalt,pidusöök oli asine. Pühapäeva hommikused märjad mängud puhusid kõigile eluvaimu sisse. Mõnusaks suviseks telkimiseks kujunenud üritusele läheme tuleval aastal kindlasti jälle.

Jüriöö Ülestõus Kassinurmes 2014

Palju rahvast oli sellekevadisel jüripäeval "üles tõusnud". Registreerinuid oli peaaegu neljasaja kanti. Väga ilus suviselt palav kevadilm oli lahingrollimängulisi kokku meelitanud üle terve Eesti. Sel aastal asi sujus kuidagi ilusti. Relvakontroll, reeglitetutvustamine ja organiseerumine sujus suurepäraselt. Pisikesed sõdalased olid juba varakult õhinas,saaks aga " valu anda". Pealelõunaks olid väed kenasti organiseerunud ja mäng võis alata. Kolmest etapist koosnev mäng läks viperusteta ja kohe päris alguses kippus löömaks nii, et manalas olev mängujuht jäi surejatega päris hätta. Kõige eepilisemaks kujunesid ikkagi avamaalahing ja linnuselahing, mille kohta ka mõnusad ülevalt filmitud kaadrid Youtube `s olemas on. Ise osalesin seekord mängujuhina ja minu ülesanne oli  hinnata ja juhendada Harju vasallide leeri ,mis peamiselt Tallinna ja Kohtla-Järve pisikestest ajaloohuvilistest koosnes. Aga nad said üllatavalt hästi hakkama. Päev oli täis põnevust. Päevotsa ringijooksmist ja korralik päikesepõletus tegid õhtuks oma töö. Järgmisel aastal madistame jälle. Mõned pildid Olga pildivalikust.

Kiruvere kevadtalgud 2014

Igakevadise traditsiooni kohaselt võtsime osa Teeme Ära koristustalgute raames Kiruvere muinasplatsi koristamisest. Seekord oli meiega kaasas ka kõige pisem - Teele,kes ema kõhul mõnusalt istudes ka oamaoodi lehtede riisumisest osa sai. Klubi Agelinde oli kenasti esindatud Tarmo,Susanna, Elo, Ivika ja Kaspari näol. Puhtaks sai klubiplats ja selle ümbrus. Ühiskondlikuks tööks kujunes meestel uue kemmerguaugu kaevamine ,mis pakkus palju nalja ja lõõpimist. Siia sinna sai istutatud erinevat maitserohelist ja tagatud suvine puudevaru. Ivika jätkas oma aiapunumise projekti. Igatahes oli mõnusalt kevadine heitliku ilmaga laupäevak, mis lõppes korraldajatepoolse kosutava lihapallisupiga. Oleks saanud veel pikemaltki lõkke ääres istuda ,kuid kõige pisem hakkas juba koju kippuma. Aga küll suvel jõuab. Ivika pildid.

Viikingite talvelaager Saulas 2014

Selleaastane talvelaager paistis silma rohke osavõtu ja olematu lumega. Viimane aga ei seganud üldsegi mitte mõnusat olemist talvelaagris. Kokkutulnud seltskond oli rahvusvaheline ja tore. Mõnus nädalavahetus möödus harivate loengute ,võitluse ja mängude seltsis. Lahinguväljal oli seekord palju võitlejaid ja võisteldi erinevates kategooriates muinasvõitlusest kuni täiskontaktse võitluseni välja. Publikul oli võimalus kaasa elada ja oma soosikuid ergutada. Laupäev lõppes äreva teatega saunapõlengust ,kus karmimad leilihuvilised "pisut" üle pingutasid. Õhtune pidusöök ,mis oli Vanakaru mälestuseks korraldatud ,möödus ilusate järelhõigete ja naljakate seikade meenutamisega. Kokkuvõttes oli tegemist väga mõnusa üritusega. Pildivalik Facebook`is. Olev , Kerstin ja Eero pildid.

Tagasivaade Talvelaagritele.

Oli aasta 2006, kui värske uustulnukana taaskehastusmaasikul hakkas mulle järjest enam tunduma , et talv on aeg, kus muinasseltsielu on täiesti välja surnud.  Tuli midagi ette võtta. Uurisin inimestelt nende arvamust talvise ürituse korraldamise võimalikkuse kohta . Küll kiruti kehva olemasolevat varustust ,küll külma ja kas üldse on talvel sellist asja mõtet korraldada. Vaatamata kõigele sai asi käsile võetud ja juba 2007 aasta talvel nägi valgust esimene Talvelaager. Sel ajal klubi Tarbatu olles sai koos korraldatud laager Helen Vellau akaTäpi maakodus Liiapeksil. Kohale tuli mitukümmend inimest erinevatest klubidest ja vaatamata külmale -15 C ja kitsastele oludele sai laager peetud. Pandi proovile oma villased riided ja lambanahad. Märksõnadeks said  "eepiline kilbirivi" , külmund leivasupikuubik ja imehea meemõdu, mis noori saunalisi niitis. Tagasiside oli hea ja nii oligi talvelaagrite traditsioon sündinud. Algusest peale oli minu soov inimesi väljas tegutsema panna ,pakkudes nii suusatamist,võitlust ,seltskonnamänge ja harivaid loenguid. Üldjoontes selliseks laagrid kujunesidki, vahel suurema ja vahel väiksema osalejate arvuga. Samuti soosis talv alati meie ettevõtmisi mõnusa külma ja lumega. Tarkust on erinevatel aastatel jaganud  meiega Meelis Säre aka Vanakaru, Indrek Jets, Tõnno Jonuks, Tamur Kusnets, Ragnar Saage. Võitluskunsti õpetasid Raivo Ird aka Turm, Karmo Kiilmann aka Karmus, Hendrik kivirand aka Mimic ja inBoil. Kõhud said täis tänu erinevate klubide naistele . Erilised tänud Liiliale ja Susale.

2007 Liiapeksi
2008 Pildid
2009 Kõrvelaanes
2010 Vihtlas
2011 Viikingite Külas

Viikingite Küla üritusest 2011 aastal  oli lõpuks kujunenud selline talvelaager nagu ma oma vaimusilmas ette kujutasin. Üritus sujus suurepäraselt , Suurepärane talveilm soosis ettevõtmist.

 Alates 2012 aastast korraldab Talvelaagreid Karmus, kes on asjaga hästi hakkama saanud ja loodan ,et ta panustab sellesse vääriliselt . Talvelaager on saanud juurde ka rahvusvahelise mõõtme Skandinaavia külaliste näol. Usun ,et Talvelaagrite traditsioon jääb kestma ja tõmbab ligi palju huvilisi.

2012 Viikingite Külas
2013 Viikingite Külas
2014 Viikingite Külas
2015 Viikingite Külas
2016 Viikingite Külas


Talvelaagris näeme!
Lemmu

Sügisesed sebimised.

Aasta lõpp läks hästi kiireks ja polnud mahti kirjutadagi sügisestest ettevõtmistest. Üritan selle vea nüüd parandada.

 Üheks ettevõtmiseks sai  meil koos Vanakaruga käik Alatskivi kanti Liivi muuseumisse , kus sealsed toredad inimesed meid lastele õpi-ja töötuba kutsusid korraldama. Vanakaru tutvustas noortele metallikaunistamise saladusi , Susa õpetas kõlavööde tegemise kunsti ja mina tutvustasin huvilistele muinassõdalase arsenali. Noored olid indu täis ja said oma tööde ja tegemistega hästi hakkama. Palju nalja pakkusid ikka Vanakaru naljad  ,üliagarad   "ehtekunstnikud". Tüdrukutel oli pusimist Susa lõngadega ja asi kippus  üle käte minema kui kiivrid ja rõngassärgid selga saadi. Lõppkokkuvõtteks võib kaks toredat päeva kordaläinuks lugeda.

Vanakaru musterdamist õpetamas

Relvahuvilised

Kõlatamas

Augustis osalesime Mütofestil , kus korraks koos Vanakaruga vanast harjumusest läbi hüppasime. Vanakaru tegeles usinalt müümise-kinkimisega ja poola tüdrukutele mee mokale määrimisega. Vahetati viisakalt kingitusi ja anti lubadusi ka edaspidi kohtuda. Meie Susaga lihtsalt nautisime augustikuist üritust. Minuga kaasas olnud Kärt oli kõige suurem asjataja ja ringisebija.

Lemmu ja Susa

Kärt kiigel

Vanakaru

Septembrisse jäi meil korduskäik Kiruverre, kus sügistalgute raames tuli korrastada nn. ühiskondlikke objekte. Koos Lonkavate huntide ja Kiruvere rahvaga sai koristatud metsaalust risu, põletada rämpsu ja maha lammutatud vana dushikabiin, mille uus karkass sai kevadeks valmis tehtud. Kiruvere rahvale sai kingitud suur kastitäis magusaid õunu. Ilm oli väga soe ja koht sügiseselt kaunis.

Pesunurga karkass

Alari "alet" tegemas

Agelinde plats

 No ja selle aasta kõige tähtsam sündmus meie  jaoks on uue väikese muinastaja Teele sünd  detsembri alguses .  Uue pereliikme sünni puhul sai sellekohane pilt  maalitud ka seinale:)