Võitlusnuga nokitsemas.

Võitlusnuga

10. sajandil ja 11. sajandi esimesel poolel olid meil levinud üheteralised lühikesed mõõgad või võitlusnoad. Võitlusnuga on puhtalt võitlemiseks valmistatud terariist, mille pikkuseks on 25-80 cm. Üle 80 cm pikkusi loetakse juba mõõkadeks. Võitlusnoad olid mõõkadest odavamad, sest neid oli kergem valmistada. Võitlusnoad olid üheteralised, sirged või kõverad, tavaliselt rauast valmistatud. Oma lühiduse tõttu olid nad kerged ja kiired ning ei jäänud seetõttu lahingus alla isegi pikkadele mõõkadele. See relvatüüp oli viikingiajal levinud ka mujal Läänemere-äärsetel aladel. Arvukalt on neid leitud Väina-liivlaste alalt, mõnevõrra ka Rootsist ja Soomest. Kuigi üksikuid võitlusnuge on teada ka juba varasemast ajast, seondub nende laiem kasutuselevõtt siiski alles keskmise rauaajaga (Rikassaare leius on 7 võitlusnuga). Neid on saadud peamiselt peitleidudest ja kivikalmetest. Relvana on kasutatud tavaliselt 40-50 cm pikkuseid tugevaid ühtlase teramikuga nuge. Peroodile on iseloomulikud kergelt kumera selja ja laiema, tipu suunas kitseneva teramikuga noad, mille maksimaalne laius on teramiku keskel või sellest veidi rootsu pool. Rootsul võib esineda raudplekist rõngas või otsal paksend. Noa külgedel võib esineda sooni. Eelviikingiajal olid  kasutusel importesemetena soome tüüpi sirge selja ja kumera, keskelt laieneva teraga võitlusnoad. Paar sellist nuga on leitud Lehmja-Loo III kivikalmest.

Kui pikk siis peab võitlusnoa tera olema? Kust jookseb piir võitlusnoa ja mõõga vahel? Üldjuhul teraviku pikkus jääb kuhugile 40-60cm vahele. Täpset pikkust öelda ei saa. Need on relvad, mida kasutasid tavalisemad lihtsõdalased. Võitlusnoal on esimese kolmandiku peal tera kõvasti laiem, et löök tugevam oleks.

Kogutud materjalid : Ain Mäesalu “Keskaegsed relvad ja sõjandus”

Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn 1982.
Mandel, M. Võitlusnuga muinaseestlaste relvastuses. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused, 26, 3, 1977, 236-255.

Martin Jüssi “Eestlaste sõjavarustus muistses vabadusvõitluses”


Minu valmistatud võitlusnoa tera pikkus on 40 cm ja kogupikkus on 56 cm. Käepide on kasepuust ja selle ots tugevdatud-kaunistatud pronksplekiga. Noatupp on valmistatud taimparknahast . Kinnitused pronksplekist.

Kiruvere Muinaslaagris

Nagu juulikuus tavaks on saanud ,siis ka sellel aastal osalesime Kiruvere Muinaslaagris.Ilmaga vedas ja taevataat hoidis kõik päevad suviselt kaunid. Vesi oli mõnusalt karge ja puudevilus päike liiga ei kippunud tegema. Kiruvere laagriplats on aasta aastalt korralikumaks muutunud ja metsa alla on kerkinud uusi ja vahvaid ehitisi. Toredaid inimesi oli palju nii vanu tuttavaid kui ka uusi muinastajaid. Sõdalasi oli platsil sellel aastal erakordselt palju ja rüselemist järkus platsil piisavalt. Selle aasta pidusöök oli hästi kavandatud ja erinevate klubide ülesastumised olid põnevad. Pidu kestis esimeste koidukiirteni , salapära ja lummust lisasid liikumisradadel põlevad rasvaküünlad. No olid mõnusad neli südasuvist muinaspäeva. Liisi tehtud pilte näeb SIIT.