Laevamatk Emajõel

Septembrikuu viimasel nädalavahetusel toimus Emajõel laevamatk viikingilaevaga Turm. Albert pakkus suve lõpus võimalust laevaga sõitma tulla. Sai sõnasabast kinni võetud ja laevamatk välja kuulutatud. Mõne nädalaga oli laevatäis huvilisi olemas. Kõige kaugemad külalised olid Peterburist. Eelnev nädal oma vihmase ja külma ilmaga eriti matkavaimustust ei tekitanud, kuid laupäevaks oli ilm taas fantastiline. Päike paistis ja kerge tuul pakkus aerutamisest higisele ihule leevendust. Pool teed allavoolu aerutatud, jõudsime võimaliku ööbimiskohani. Suhteliselt võsane, kõrgem metsatukk rabaserval pakkus mõnusat platsi ja küttepuid, mida kogusime vist liiga palju . Igatahes jäi kalameestele ka põletamiseks paras hunnik. Tegime kaasavõetud presentidest katusealuse ja pehmendasime küljealused pillirooga, nii valmis mõnus pesa ööbimiseks. Laager püsti pandud, suundus reisiseltskond Peipsi poole edasi. Saime vahepeal sahmaka vihma kraevahele ja pidime varjuma juhuslikku puukuuri. Kuna oli natuke tuult saime ka purje üles tõmmata. Igatahes sai Peipsini käidud ja kui laagrisse tagasi jõudsime ootas meid juba Susa tehtud pajaroog. Õhtuhämaruses ja ööhakul jätkus lobisemist hubases onnis lõkkevalguses. Lõke andis sooja ja nii kukkus villastesse ja nahkadesse mässitud seltskond üsna ruttu magama. Võibolla oli selles pisut süüdi ja kaasavõetud külmarohi, mine tea. Hommikul äratas meid üsna tugev tuul ja sombune ilm. Vähehaaval virgus seltskond ja Olga tummine neljaviljapuder ja kilbitäis muid hõrgutisi meelitas rahva üles ja sööma. Kuna ilm hakkas järjest halvenema , matsime maha mõtte, veel korra allavoolu purjetada. Lossisime laeva taas ja sõitsime ülesvoolu tagasi matka alguspunkti. Igatahes pääsesime suuremast vihmast ja peale tugeva tuule ei häirinud meid miski. Kõik jõudsid rahulolevana ja elusana tagasi. Tegelikult oli sügisene Emajõgi ja selle ümbrus kaunis. Vaatamist ja silmailu jätkus kõikjal, ka teistele jõel liiklejatele. Laevatäis muinasinimesi tekitas omajagu elevust.

Muinasmatk kahe kantsi vahel 2018

Pisut hilisem postitus aga 19.-20. mail 2018. toimus Tarmo korraldatud muinasmatk "Kahe kantsi vahel". Muinasvarustuses liiguti esimesel päeval umbes 14. km ja teisel päeval 8 km. Alustasime Äntu Punamäelt ja liikusime üle põldude ja läbi laante Tammiku linnamäe poole. Kuna linnamägi ise on kaitsealune objekt,siis ööbisime eemal oleval põllusaarel. Kohal oli 7 matkajat Karu Eeslinna ja Loki Rebaste klubist. Ilmataat kinkis ilusa palava ilma, kuid metsavana kimbutas meid oma tigedate sääseparvedega. Elasime jaheda öö ilusti üle ja kokkuvõtteks jäid kõik matkajad rahule. Saadi proovile panna oma varustus ja vastupidavus. Tarmo kandis enda küljes väikest kaamerat ja tulemuseks oli väike videoklipp matkast.

Emajõe festival 2018

Osalesime Lodjakoja palvel Tarus Emajõe festivalil, kus meil tuli tegeleda lastega. Susanna õpetas lastele ja suurematele huvilistele naha musterdamist ja nahast käevõrude tegemist.  Tarmo meisterdas lihtsaid purjepaate ja voolis vibusi. Laste huvi oli üllatavalt suur ja käed-jalad olid kibedat tööd täis terve päeva. Karoliina Lodjakojast küpsetas lastega koos lõkkel keerusaiau. Oleks päev olnud pikem oleks vist õhtuni tegevust jätkunud. Aga igatahes oli tore ja asjalik päev. Tänud Lodjakoja Albertile kutsumast.

Kiruvere muinaslaager 2018

Kiruvere Muinaslaager on selleks korraks lõppenud. Neli imetoredat päeva veel imelisemas seltskonnas möödusid märkamatult. Seekord oli Agelinde esindatud Tarmo, Susanna ja nende laste Teele ja Taavi poolt. Agelinde platsil olid kohal ka sõbrad Olga, Dmitri ja Ave. Naaberplatsidel toimetavad Toomas ja Peep lõid ka meie tegevustes kaasa ning abistasid nõu ja jõuga ning pakkusid seltskonda.
Ilmataadile iga-aastaselt toodavad ohvrid tasusid ära ning ilm oli suurepärane. Reedel saime pisut vihma, mis lõi õhu klaarimaks ning võimaldas vabamalt lõket teha, kuid ülejäänud päevadel oli metsa vahel mõnus soojus ja imeline suplusilm.
Oma laagris toimetamise kõrvalt jõudsime kaasa lüüa ka muinaslaagri korraldajate poolt organiseeritud tegevustes. Olga ja Ave värvisid sinerõikaga villast lõnga ja Tarmo linased pandi ka lõpuks patta, mis andis tulemuseks vahvad teksavärvilised püksid. Pidusöögiks valmistasid naised juustupalle, mis olid keedetud suhkrusiirupis ja üle puistatud pähklipuruga. Ka vähesoolaseid kurke õnnestus hommikuseks krõmpsampsuks teha. Toomas tegi puutööd. Susanna tegeles kauplemisega ja müüs Vanakaruvalukoja toodangut ja naiste käsitööd. Tarmo ja Dmitri käisid võitlemas. Lapsed siblisid laagris ringi ja otsisid teisi muinaspõnne sõpradeks.
Nautisime väga heade sõpradega kohtumist ning meeldivaid tegevusi juba koduseks saanud keskkonnas ja vaimustavat ilma!
Igatahes täname korraldajaid Austrvegr klubist ja Kiruvere Muinaslaagri rahvast, tänu kellele sai veededetud tore nädalalõpp.
Pildid on tehtud Ave, Olga, Susanna ja Tarmo poolt

Saula Viikingite talvelaager 2018.Turniir.

Eesti Vabariigi 100  juubelit käisime perega tähistamas Saula Viikingite külas. Tarmol oli plaan osaleda EV100 juubelile pühendatud muinasturniiril. Susa võttis kaasa kõik talve jooksul tehtud muinasnäputöö, et seda  proovida laadal müüa. Ilm oli päris pakaseline ja see andis lootust , et keegi mõnusat villast mütsi pähe ja sokki jalaotsa soovib osta. Hea mõte oli Susal eelmisel päeval omale vildid osta, see päästis ta jalad külmetamisest. Lapsed olid sisse pakitud nagu tõelised kubujussid, tänapäeva ja muinasaja riiete kombinatsioonis.
Päev oli tegevust täis ja Tarmol õnnestus lõpuks turniiril saavutada teine koht. Auhinnaks oli Eidise sepistatud kaunis viskeodaots. Igatahes olid lapsed õhtuks pööraselt väsinud ja nii tuli enne pimedat veel kodutee ette võtta.