Laevamatk Emajõel

Septembrikuu viimasel nädalavahetusel toimus Emajõel laevamatk viikingilaevaga Turm. Albert pakkus suve lõpus võimalust laevaga sõitma tulla. Sai sõnasabast kinni võetud ja laevamatk välja kuulutatud. Mõne nädalaga oli laevatäis huvilisi olemas. Kõige kaugemad külalised olid Peterburist. Eelnev nädal oma vihmase ja külma ilmaga eriti matkavaimustust ei tekitanud, kuid laupäevaks oli ilm taas fantastiline. Päike paistis ja kerge tuul pakkus aerutamisest higisele ihule leevendust. Pool teed allavoolu aerutatud, jõudsime võimaliku ööbimiskohani. Suhteliselt võsane, kõrgem metsatukk rabaserval pakkus mõnusat platsi ja küttepuid, mida kogusime vist liiga palju . Igatahes jäi kalameestele ka põletamiseks paras hunnik. Tegime kaasavõetud presentidest katusealuse ja pehmendasime küljealused pillirooga, nii valmis mõnus pesa ööbimiseks. Laager püsti pandud, suundus reisiseltskond Peipsi poole edasi. Saime vahepeal sahmaka vihma kraevahele ja pidime varjuma juhuslikku puukuuri. Kuna oli natuke tuult saime ka purje üles tõmmata. Igatahes sai Peipsini käidud ja kui laagrisse tagasi jõudsime ootas meid juba Susa tehtud pajaroog. Õhtuhämaruses ja ööhakul jätkus lobisemist hubases onnis lõkkevalguses. Lõke andis sooja ja nii kukkus villastesse ja nahkadesse mässitud seltskond üsna ruttu magama. Võibolla oli selles pisut süüdi ja kaasavõetud külmarohi, mine tea. Hommikul äratas meid üsna tugev tuul ja sombune ilm. Vähehaaval virgus seltskond ja Olga tummine neljaviljapuder ja kilbitäis muid hõrgutisi meelitas rahva üles ja sööma. Kuna ilm hakkas järjest halvenema , matsime maha mõtte, veel korra allavoolu purjetada. Lossisime laeva taas ja sõitsime ülesvoolu tagasi matka alguspunkti. Igatahes pääsesime suuremast vihmast ja peale tugeva tuule ei häirinud meid miski. Kõik jõudsid rahulolevana ja elusana tagasi. Tegelikult oli sügisene Emajõgi ja selle ümbrus kaunis. Vaatamist ja silmailu jätkus kõikjal, ka teistele jõel liiklejatele. Laevatäis muinasinimesi tekitas omajagu elevust.