Muinasmatk "Tabelinuse retk Agelindele"

Kõige parem on kokkuvõtet üritusest kirjutada siis, kui reaalne mälestus ettevõtmisest lihase- ja kondivalu näol endast igal sammul tunda annab. 09. septemril toimus siis järjekordne muinasmatk nimega "Tabelinuse retk Agelindele" , mis kujutas endast retke Tammiku linnamäelt Äntu punamäele. Kohal oli Karu Eeslinna rahvas, Loki Rebased, Toomas Tarbatust ja mina Agelindest. Trassi pikkuseks kujunes umbkaudu 13 km. Liikusime mööda põlde, põlluvaheteid, külateid ja metsasihte. Nagu arvata oli, siis kõige ekstreemsemaks kujunes 2,5 km lõik rabametsasihti. Ilm ei andnud ka armu. Ülevalt krabistas koguaeg vihma kraevahele ja rohi oli väga märg. Esimese kolme kilomeetriga olid enamusel jalad sokkideni läbi ligunenud ja viimase punkti pani soiselt märg rabametsaalune. Ei olnud vahet, kas käia paljajalu või jalatsites. Kõik oli läbimärg nagunii. Aga villased sokid "töötasid" hästi ja ei lasknud jalgadel külmetada. Karu Eeslinna sõdalased võtsid asja tõsiselt ja tulid kergemas lahinguvarustuses rajale- respect. Ei olnud kerge. Meeleolu püsis vaatamata väsimusele ja märjale siiski entusiastlik. Matka jooksul sai kohtutud uudishimulike inimestega, kellest nii mõnegiga sai põgusalt juttu aetud. Kiideti ettevõtmist ja loodeti meid veel edaspidigi näha. Pisut ärevust tekitas kohalike jutt sellest, et eelmisel päeval oli nähtud Väike-Maarja alevikus karu, aga õnneks me temaga ei kohtunud. Peale retke toimus Agelinde linnamäel Dmitri korraldatud vibuturniir, kus huvitavalt väljamõeldud etapid pakkusid vibulaskjatele erinevaid väljakutseid. Ööbima me seekord ei jäänud, kuna riided ja jalatsid olid saanud väga märjaks ja asendusriideid väga palju kaasas ei olnud. Otsustasime ühiselt , et tervis on ikkagi tähtsam. Õhtuhämaruses panime laagri kokku ja lahkusime selleks korraks linnamäelt, et järgmisel korral jälle tagasi tulla. Väike video ka toimunust.