Võitlusnuga
10.
sajandil ja 11. sajandi esimesel poolel olid meil levinud
üheteralised lühikesed mõõgad või võitlusnoad. Võitlusnuga
on puhtalt võitlemiseks valmistatud terariist, mille pikkuseks on
25-80 cm. Üle 80 cm pikkusi loetakse juba mõõkadeks. Võitlusnoad
olid mõõkadest odavamad, sest neid oli kergem valmistada.
Võitlusnoad olid üheteralised, sirged või kõverad, tavaliselt
rauast valmistatud. Oma lühiduse tõttu olid nad kerged ja kiired
ning ei jäänud seetõttu lahingus alla isegi pikkadele mõõkadele.
See relvatüüp oli viikingiajal levinud ka mujal Läänemere-äärsetel aladel. Arvukalt on neid leitud Väina-liivlaste
alalt, mõnevõrra ka Rootsist ja Soomest. Kuigi üksikuid võitlusnuge on teada ka juba varasemast ajast, seondub nende laiem kasutuselevõtt
siiski alles keskmise rauaajaga (Rikassaare leius on 7 võitlusnuga). Neid on saadud peamiselt
peitleidudest ja kivikalmetest. Relvana on kasutatud tavaliselt 40-50
cm pikkuseid tugevaid ühtlase teramikuga nuge. Peroodile on
iseloomulikud kergelt kumera selja ja laiema, tipu suunas kitseneva teramikuga noad, mille maksimaalne laius on teramiku keskel või sellest veidi rootsu pool. Rootsul võib esineda raudplekist rõngas või otsal paksend. Noa külgedel võib esineda sooni.
Eelviikingiajal olid kasutusel importesemetena soome tüüpi
sirge selja ja kumera, keskelt laieneva teraga võitlusnoad. Paar
sellist nuga on leitud Lehmja-Loo III kivikalmest.
Kui
pikk siis peab võitlusnoa tera olema? Kust jookseb piir võitlusnoa
ja mõõga vahel? Üldjuhul teraviku pikkus jääb kuhugile 40-60cm
vahele. Täpset pikkust öelda ei saa. Need on relvad, mida kasutasid
tavalisemad lihtsõdalased. Võitlusnoal on esimese kolmandiku peal
tera kõvasti laiem, et löök tugevam oleks.
Kogutud
materjalid : Ain Mäesalu “Keskaegsed relvad ja sõjandus”
Jaanits,
L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu.
Tallinn 1982.
Mandel, M. Võitlusnuga muinaseestlaste relvastuses. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused, 26, 3, 1977, 236-255.
Mandel, M. Võitlusnuga muinaseestlaste relvastuses. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused, 26, 3, 1977, 236-255.
Martin
Jüssi “Eestlaste sõjavarustus muistses vabadusvõitluses”
Minu valmistatud võitlusnoa tera pikkus on 40 cm ja kogupikkus on 56 cm. Käepide on kasepuust ja selle ots tugevdatud-kaunistatud pronksplekiga. Noatupp on valmistatud taimparknahast . Kinnitused pronksplekist.
Minu valmistatud võitlusnoa tera pikkus on 40 cm ja kogupikkus on 56 cm. Käepide on kasepuust ja selle ots tugevdatud-kaunistatud pronksplekiga. Noatupp on valmistatud taimparknahast . Kinnitused pronksplekist.
No comments:
Post a Comment